Avalikud dokumendid

M Ä Ä R U S

27. veebruar 2006
nr 1-1/8

Laimjala valla põhimääruse kinnitamine

 

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse  paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkt 9 alusel.

 

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Laimjala valla põhimääruse mõiste

Laimjala valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:

1. volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
2.  valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
3. valla sümbolid ja nende kasutamise  kord;
4. valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
5. valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord,
6. muud valla tegevust reguleerivad sätted

 

§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel iseseisvalt otsustada, korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike  õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi ja säästva arengu põhimõtteid.

(2) Kohalikku omavalitsust teostavad vallaelanikud demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu ning kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 

§ 3. Laimjala valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted.

Kohalik omavalitsus Laimjala  vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine Laimjala vallas;
3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;
5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel;
6. avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel;
7. tegevuse avalikkus;
8. vastutus oma ülesannete täitmise eest. 

 

§ 4. Vald avalik õiguslik isikuna

(1) Vald on  avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär või nende poolt volitatud isikud.
(2) Valla esindamise all mõistetakse omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal

(3) Vallal on iseseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
(4) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad

(5) Vallavolikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega  vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

(6) Vallavalitsus esindab valda avalik õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega  ning vallavolikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel.

(7) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.

(8) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda Vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui organit vallavalitsuse määratud või nimetatud  esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, valitsuse liige või muu isik valitsuse korralduse alusel. Vallavanem esindab valitsust ilma erivolituseta, valitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust valitsuse korralduse alusel.

 

§ 5. Valla omavalitsusorganid

Valla omavalitsusorganid on:
1) volikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valitsus  – volikogu poolt kinnitatav täitevorgan.

§ 6. Vallaelaniku õiguslik seisund
Laimjala valla elanik on isik, kelle elukohaks on Eesti Rahvastikuregistrisse kantud  Laimjala vald. 

§ 7. Valla ülesanded ja pädevus
(1)Valla ülesandeks on korraldada vallas  sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;
(2) Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist , juhul kui need on vallas omandis. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ett näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi:

1. mis on talle pandud teiste seadustega;
2. mis ei ole sedausega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Vald täidab riiklike kohustusi:

1. mis on talle pandus seadusega;
2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 8.  Valla piir
(1) Laimjala valla piir (s.h. merepiir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt koos piiri kirjeldusega.

(2) Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras.

(3)  Valla piire või nime võib muuta järgmistel juhtudel:
      1) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuste nimistu muutmisel;
      2) Territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel;
      3) haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele.

(4) Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele.
(5) Laimjala valla piiride muutmist võivad algatada vastavalt seadusele:
     1)Vabariigi  Valitsus, tehes ettepaneku Saare maavanema kaudu vallavolikogule;

(6) Valla piiride muutmise algatamisega vallavalitsus korraldab:
     1) koos asjaomaste valitsusasutuste või omavalitsustega elanike arvamuse               väljaselgitamise;
     2) vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise;
     3) piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning rahaliste ja muude varaliste    küsimuste lahendamise.

(7) Vallavolikogu:
     1) Vallavolikogu teeb otsuse piiride muutmise taotlemise kohta pärast kõigi piiride    muutmisega seotud küsimuste lahendamist.

(8) Asjaomane volikogu esitab Saare maavanemale:
     1) volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta;
     2) seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjus, teise valla koosseisu arvatava territooriumiosa suurus, elanike arv ja maakasutajad ning piiride muutmise seotud valla arengukavaga;
     3) valla kaardi koos kavandatava piiri kirjeldusega.

 

§ 9. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi

Vallal on õigus moodustada teiste valdade ja linnadega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

 

§ 10. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides

(1) vallal on õigus  astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või volikogu poolt määratud esindus.

(3) Volikogul, valitsusel ja valla ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsustega väljapool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

 

§ 11. Valla suhted riigiorganitega

(1)Laimjala valla ning riigi valitsusasutuse suhted põhinevad seadustel ja lepingutel.

(2)  Laimjala valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

(3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

§ 12. Valla lipp, vapp ja muu sümboolika

(1) Laimjala vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisels vastavalt seadusele.

(2) Laimjala valla vapiks on pikuti lainelõikeliselt poolitatud sini- hõbedane kilp, mille sinise välja ülemisel poolel on kuldne kaheksaharuline täht.
P õ h j e n d u s:
Kilbijaotus tähistab valla paiknemist  ajaloolisel piiskopi- ja ordumaade piiril. Lainelõige viitab Saaremaa oludes märkimisväärsetele jõgedele.
Sinine sümboliseerib merd, hõbe vaimsust. Need on ka Saaremaa vapi värvid. Kuldne täht osutab kompassiristina meresõitudele ja Laimjala vallast igasse ilma- kaarde siirdunud inimestele. See kujund  sümboliseerib ka kuldset kannusetähte, mis on rüütli, laiemas mõttes kõigi teenekate ja väljapaistvate isikute tunnuseks.

(3) Laimjala valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105x105 cm.

(4) Valla lipp heisatakse:

1. alaliselt valla administratiivhoonel või selle peasissekäigu ees lipumastis,
2. ajutiselt valla asutuste hoonetel või nende peasissekäigu ees lipumastis pidupäevadel ja üritustel;
3. avalikel ürituste muudes kohtades

(5)Vallavolikogu võib kehtestada muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra.

(6) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal.

(7) Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid valla sümboolika kasutamiseks.

(8) Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele valla tänukirju.

(9) Laimjala valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel ning suhtlemisel teiste omavalitsustega.

(10) Valla sümboolika ja tema muutmine või täiendamine kuulub vallavolikogu ainupädevusse.

(11) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul.

(12) Volikogu  võib kehtestada ka muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra.


§ 13. Valla õiguste kaitse
(1) Laimjala valda likvideerida või selle piire või nime ei tohi muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata.

(2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(3) Laimjala vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

2. peatükk
VALLAVOLIKOGU

§ 14. Volikogu mõiste
(1) Volikogu on Laimjala valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seadusega ettenähtud korras teha rahvaküsitlusi või -hääletusi.

§ 15. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsus volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

(2) Volikogu liikmetre arvu määrab volikogu eelmine koosseis. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu. Volikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva

(3) Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget, liikmete arv määratakse rahvastikuregistriandmete põhjal, lähtudes vallaelanike arvust valimisteaasta 1. juuni seisuga järgmiselt:

1. üle 2000 elaniku, vähemalt 13 liikmeline volikogu;
2. üle 5000 elaniku, vähemalt 17 liikmeline volikogu;
3. üle 10000 elaniku, vähemalt 21 liikmeline volikogu;
4. üle 50000 elaniku, vähemalt 31 liikmeline volikogu.

(5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 16. Volikogu struktuur

(1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu  komisjonide  kaudu.

(2) Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. Alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade kujundamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele.

 

§ 17. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes osutus valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna õiguslikku vastutust, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel, hääletamise ja poliitiliste avalduste eest volikogus.

(3) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest.

(4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes  tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seaduse ( RT I 1999, 16,276) §25 lõikele 1.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis.. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks  vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem

(6) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.

(7) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras

(8) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vallaelanikele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna.

(9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

(10) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, ametisse nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

 

§ 18. Volikogu liikme volituste enntähtaegne lõppemine

(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
2. tagasiastumisega;
3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu eesti rahvastikuregistri andmetel Laimjala vallas;
4. Eesti kodakondsuse kaotamisega;
5. Valimisega vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prpkuröriks;
6. Nimetamisega Laimjala Vallavalitsuse ametnikuks;
7. Asumisega tegevteenistusse või sellega võrdsustatud teenistusse,
8. Tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebus ei ole menetlusluba saanud või riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
9. Teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
10. Surmaga.

(2) Käeoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile.

(3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:

1. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3-7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate,
2. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
3. käesoleva paragrahvi 2. lõikes  sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist

 

§ 19. Volikogu liikme volituste peatumine

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad:
1) kui volikogu liige on valitud Laimjala vallavanemaks, kinnitatud Laimjala Vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks, Vabariigi valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsus liikme volituste lõppemiseni;

2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

(4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:

1. käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikgu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
2. käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3. käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalsuse saamist;
4. vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asaolu teatavaks saamist.

 

§ 20. Volikogu asendusliige

(1) Käesoleva põhimääruse §-des 17 ja 18 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega põhimääruse §17 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

 

§ 21.  Volikogu liikme volituste taastumine

(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta  vastava alalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avalduse ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

(2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

 

§ 22. Volikogu ainupädevus
(1)Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) vallavanema valimine ;
16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmetele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmetele;
19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimehele hüvitise määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23) valla esindamise korra kehtestamine;
24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
26)  rahvakohtunikekandidaatide valimine;
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine;
28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja või esindajate valimine;
29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
34) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamine ;
35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
37) koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine
38)  valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine
39) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine
40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
41) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;  
42) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

43) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja –aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine.
44) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Volikogu võib peale käesoleva peatüki  punktis 1 nimetatute võtta enda pädevusse teiste kohaliku elu küsimuste reguleerimise, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada või korraldada.

(3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.
(4) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta  jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

 

§ 23. Valla elanike küsitluse korraldamine

(1) Volikogul on õigus korraldada Laimjala valla territooriumil oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi.

(2) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel.

 

§ 24. Volikogu esimees:

(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist.
2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) korraldab volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamist volikogu istungil arutamiseks;
5) esindab  valda ja vallavolikogu  vastavalt seadusele, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel ning suhetes riigi- ja teiste omavalitsusorganite ning muude organisatsioonidega. Valla esindamisel volikogu ainupädevuses olevates küsimustes peab volikogu esimees tuginema volikogu otsustele, muude küsimuste korral võib volikogu esimees otsustada, kas on vaja volikogu seisukohta või mitte. Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste kooskõlastamisel, kui volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades vajadusel ette sellekohased materjalid volikogule seisukoha võtmiseks;
6) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
7) võtab vastu volikogu nimele saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused  ja registreerib need valla kantseleis ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamist;
8) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile antud vastustest;
9) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
10) täidab muid talle volikogu otsuste alusel pandud ülesandeid.
11) korraldab volikogu tööd, kutus kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
12) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

 

§ 25. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord, välja arvatud valitsuse lahkumispalve kehtib ka , kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemel astuvad asendusliikmed.

(2) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(3) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimees valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega järgmises korras:
1) volikogu liikmed esitavad kirjalikult või suuliselt volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerida.. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga;
2) Kandidaatidest koostsatake nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamise teel;

1. volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras;.

5) pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni  kolm küsimust;
6) volikogu esimehe  kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel volikogu liikmetega võrdsetel alustel;
7) volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni;

8) Valimiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelile ülesseadmise järjrekorras.Valimiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmete hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist valimiskomisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.;
9) kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel;
10) kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletusele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos;
11) kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid;
12) kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks;
13) kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal või  järgmisel istungil. Samal istungil ei saa uuesti esitada neid kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust.

(5)Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed;

(6)Volikogu esimehe valimise tulemuised tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega

(7) Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks volikogu selle otsuse jõustumisest.

 

§ 26. Volikogu aseesimees

(1) Volikogu aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist.
Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe valimise ja tagasiastumise korda.

(2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest viimase äraolekul.

(3)Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimees vanim kohalolev volikogu liige

(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nime ja allkirja, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes».

 

§ 27. Volikogu töövorm
Volikogu töövorm on istung

 

§ 28. Küsimuste ettevalmistamine volikogu istungiks

(1) Kõigil volikogu liikmetel, komisjonidel , vallavanemal ning valitsusel on õigus teha ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks. Ettepanekud koos nõuetekohase otsuse eelnõuga tuleb esitada volikogu esimehele või aseesimehele hiljemalt  viis päeva enne istungi toimumise päeva valla kantselei kaudu .

(2) Küsimuse ettevalmistamise volikogu istungiks korraldab ettepaneku esitaja, kui volikogu esimees ei määra teisiti.

 

§ 29. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle  esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § volikogu tegustsemisvõimetuise §)…… alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisels, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse volikogu kokku sagedamine.  Juulis volikogu istungeid ei toimu, kui volikogu ei otsuste teisiti.

(3) Volikogu esimees või aseesimees kutsub kokku volikogu istungi ka valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks.
Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema  asendaja ,arvestades valla põhimääruses  sätestatud, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

(4) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse, ära näidates volikogu istungil arutamisele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetlel teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(5) Istungil arutusele tulevate õigusaktide eelnõud saadetakse volikogu liikmetele koos kutsega. Selleks soovi avaldanud volikogu liikmetle saadetakse eelnõud nende poolt nimetatud aadressile elektrooniliselt.

(6) Volikogu istungi toimumise aeg ja koht koos päevakorraga avalikustatakse ka Laimjala vallamajas asuval teadetetahvlil.

(7) Volikogu liige, kes ei saa osa võtta volikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama esimehele, aseesimehele või vallasekretärile.

 

§ 30.  Küsimuste arutelu volikogus

(1)Volikogu tööd korraldab ja istungeid  juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(2) Volikogu istungil tehakse 10-minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu oma istungil ei otsusta teisiti.

(3) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus.

(5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(6) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Iga volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga registreerimislehel. Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse istungi päevakord vastavalt volikogu liikmetele eelnevalt saadetud päevakorra eelnõule. Päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

(7) Ettepanekud ja protestid päevakorra muutmiseks või eelnõude menetlusest väljajätmiseks esitatakse kirjalikult enne istungi algust istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval.

(8) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele.

(9) Päevakorra muutmine ja eelnõude menetlusest väljajätmine otsustatakse poolthäälteenamusega ja protokollitakse.

(10) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(11) Istungi päevakorras oleva iga küsimuse kohta korraldatakse arutelu järgmises korras:
1) ettekanne – on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, mille esitab küsimuse ette valmistanud komisjon või volikogu liige või vallavanem või valitsuse liige;
2) kaasettekanne, mille pikkus on maksimaalselt 10 minutit, mille esitab küsimuse ettevalmistamisel osalenud komisjon või vallavanem või valitsuse liige või volikogu poolt istungile kutsutud kolmas isik;
3) pärast ettekannet esitatakse küsimused selle kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust.
4) ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses.  Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega kuni 5 minutit.
5) pärast sõnavõtte on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike.Märkus on kuni 2 minuti jooksul esitatav ja arutltuga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni 2 minuti jooksul antav vastus oma oponendile.
6) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.
7) pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. Ajalimiiti võib pikendada volikogu nõusolekul. Kui kõneleja räägib üle aja, kaldub ilmselt teemast kõrvale või rikub mõnda muud põhimääruse sätet, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.
8) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja küsimuse hääletusele. Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu õigusakti projekti, paneb istungi juhataja need hääletamisele ettepanekute tegemise järjekorras.
9) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam selles küsimuses sõna ei anta.

 

§ 31. Hääletamine volikogus 

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletusel. Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu  kuni 3- liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni kooseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
(4) Enne hääletuse algust tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv, mis on aluseks hääletustulemuste kindlakstegemisel.

(5) Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega.

(6) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamist ning nendele kandidaatide nimede kandmist.

(7) Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Enne hääletamist suleb häältelugemise komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.

(8) Salajasel hääletamisel kirjutavad volikogu liikmed sedelile selle kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. Kui märge tehakse selliselt, et häältelugemis komisjonil ei ole võimalik üheselt aru saada hääletussedeli sisust, loetakse sedel rikutuks. Kui volikogu liige võttis hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti või kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see kehtetuks
(9) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes viibisid hääletamise algul saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad hääletussedelit ei võta.

(10) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(11) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. Käesoleva põhimääruse 2.peatükis § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15,  ja 18  ning põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse( RT 2002, 29, 174) §-s 7 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(12)Kui hääletamise tulemusena jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast seda kordushääletus.

(13) Isikuvalimised, kus ei ole  nõutav volikogu koosseisu häälteenamus, loetakse valituks enam poolthääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.. Kui kandidaate oli ainult üks ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus kandidaatide esitamine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(14) Volikogu otsused kinnistab istungi juhataja haamrilöögiga.

(15) Õigus hääletustulemusi vaidlustada on volikogu liikmel samal istungil. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

 

§ 32. Umbusaldus volikogus

(1)Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusalduseavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusalduseavaldusele peavad olema alla  kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus. Avaldusele lisatakse vastav volikogu otsuse eelnõu.

(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.
(5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valituse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(6) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest.

(7) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning kui valitsuse istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse valla põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.
(8) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline, kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni.
(9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(10) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 22….2004, 29, 194)§- des 114,119,123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

 

§ 33. Tagasiastumine

Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduses esitamisest. Vallasekretär teavitab avalduse esitamisest kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Kui tagasiastumise avalduse esitanud nii volikogu esimees ja ka volikogu aseesimees, teavitab vallasekretäri sellest koheslt volikogu vanimat liiget.

 

§ 34. Volikogu tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
      1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaassta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
      2)pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi  kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
      3) pole kahe kuu jookdsul  volikogu esimehe või vallavanema valimise ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul arvates vallavanema vabastamisest kinnitanud vallavalitsuse liikmeid;
      4)pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsuse liikmele umbusaldamise avaldamise päevast valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesolevas põhimääruse §20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse § 22 lõike 1 punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

 

 

§ 35. Volikogu õigusaktide liigid

(1) Volikogul on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena võtta vastu otsuseid.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

 

§ 36. Volikogu õigusaktide algatamine

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1. volikogu liikmel;
2. volikogu komisjonil;
3. vallavalitsusel;
4. vallavalitsuse liikmel;
5. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil;
6. vallaelanikel käesolevas põhimäärues sätestatud korras
7. vallasekretäril;
8. vallaametnikul talle ametijuhendiga pandud ülesannete täitmiseks;
9. valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõu esitatakse enne volikogule esitamist kooskõlastamiseks vallasekretärile,vajadusel ametiisikule või asutusele, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab.

 

§ 37. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

(1) Volikogu määrused avalikustatakse vähemalt kolm päeava enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva peale vastuvõtmist vallavalitsuse ruumised asuval stendil. Avalikustamise aja fikseerib vallasekretär määruse originaalekemplari tagumisel küljel, kinnitades selle vastava pitsatiga.
Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(2)Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteidm kis toovad kaasa isikute kohtustuste ja vastutuste suurenemise.

(3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest, need saadetakse täitjale ja asjaosalistele.

(4)Volikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul peale nende vastuvõtmist.

(5) Üldist tähtsust omavad  volikogu määrused saadetakse avaldamiseks elektroonilisse Riigi Teatajasse ja Õiguskantslerile paberkandjal koos kaaskirjaga .

(6) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(7) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normtehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normtehniliste nõuete rakendamiseks.

(8) Volikogu määrused ja otsused peavad olema kättesaadavad Laimjala valla raamatukogudes kümnendal päeval pärast nende vastuvõtmist, kus nad on kättesaadavad kogu kehtivuse ajal.

(9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes kasutamiseks valla ametiasutuses.

(10) Volikogu  õigusaktide originaale säilitatakse valla kantseleis.

 

§ 38. Õigusaktide täitmise kontroll

(1) Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus.

(2) Volikogu määruse või otsuse täitmist kontrollivad samas õigusaktis või muu volikogu õigusaktiga selleks volitatud isikud. Valitsuse määruse ja korralduse täitmist kontrollivad samas õigusaktis või muu valitsuse õigusaktiga selleks volitatud isikud.

(3) Valitsus kontrollib valitsuse õigusaktide täitmist, selleks kuulates valitsuse istungil üks kord nelja kuu jooksul vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest.

(4) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavanemale, valitsusele või valitsuse liikmele.

 

§ 39. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjateja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

(2) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(3) Protokollile allakirjutanud isik vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(4) Istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste, otsuste  originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokoll ja nimelise hääletamise tulemused.

(5) Volikogu , valitsuse istungite ja komisjonide koosolekute protokolle säilitatakse valitsuse kantseleis ja nad peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele.

(6) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(7) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

 

§ 40. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.

(2) Volikogu komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa omavalitsuse poolt lahendamist vajavate valla probleemide väljaselgitamiseks  ja lahenduste leidmiseks, tegevuskavade väljatöötamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks.

(3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.

(4) Komisjonid moodustab ja nende esimehed ning aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Volikogu komisjonide liikmeks võivad olla volikogu liikmed või kes tahes kolmandad isikud.  Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(5) Komisjoni koosseisu kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

(6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu esimees või valitsus volikogu esimehe kaudu.

(7) Volikogu komisjoni pädevuses on:
1) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad probleemid ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötada välja komisjoni tegevuskavad;
3) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4) anda arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Laimjala valla õigusaktide eelnõude kohta;
5) teavitada komisjoni valdkonda kuuluvate volikogu määruste ja otsuste täitmisest;
6) teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungite päevakorda;
7) teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.
8) Komisjonide töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või vähemalt kahe komisjoni liikme nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära volikogu vastava valdkonna asjatundja seisukoha arutatava küsimuse kohta.
9) Volikogu esimees suunab üldjuhul volikogu õigusakti eelnõu antud valdkonna alalisele komisjonile, vajadusel lisaks ka teemaga kaudselt seotud valdkonna komisjonile. Komisjon peab kümne päeva jooksul pärast eelnõu saamist esitama selle koos kommentaaride ja ettepanekutega volikogu esimehele.

10) Komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees või aseesimees ja protokollija. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.
11) Komisjoni otsused on volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. Komisjon annab vähemalt kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.

12) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada valitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet.
13) Volikogu komisjoni liikmete (v.a valitsuse liikmete ja teenistujate) osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. Kui valitsuse liikmetele ja teenistujatele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine volikogu poolt sätestatud korras.
14) Volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus igal ajal tagasi astuda. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volitused lõpevad volikogu sellekohase otsuse tegemise hetkest.
15)Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.
16)Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

 

§ 41. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Volikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus.

(3) Revisjonikomisjon korraldab oma tööd vastavalt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korrale.
(4) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
4) vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

(5) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Tööplaan kooskõlastatakse volikogu esimehe ja vallavanemaga

(6) Kontrolli tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniaktiga, mis saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu, mille koostab revisjonikomisjon.

(7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(8) Revisjonikomisjon esitab volikogule vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta.

 

§ 42. komisjoni esimees

Komisjoni esimees:

1. juhib komisjoni tööd;
2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti;
3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollile.

 

§ 43.  Arupärimine

(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele valitsuse kantselei kaudu vähemalt 15 päeva enne volikogu istungit.

(3) Volikogu esimees edastab arupärimise asjakohasele valitsuse liikmele või vallavanemale.

(4) Arupärimisele tuleb vastata volikogu järgmisel istungil.

(5) Arupärimisele vastab arupärimise adressaat või arupärija nõusolekul adressaadi ametlik kohusetäitja.

 

§ 44. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamine

(1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile.

(2) Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või volikogu komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametiisik või volikogu komisjoni liige küsimust puudutavate asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti.

(3) Küsimuse arutamisele volikogu või valitsuse istungile kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja.

3. peatükk
VALLAVALITSUS

§ 45. Valitsuse mõiste

Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Laimjala vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu õigusaktides seatud ülesandeid, korraldab vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab valla eelarve täitmist.
§ 46. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus:

1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4. lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 22 2 lõike alusel delegeeritud valitsusele.

5)Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Valitsus juhib valla asutuste ja valla omanduses olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

(4) Aasta jooksul muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab valitsus.

 

§ 47. Vallavanema valimine

(1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Vallavanem valitakse volikogu poolt salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.

(4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada  volikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(6) Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi.

(7) Volikogu võib välja kuulutada avaliku otsingu vallavanema kandidaadi leidmiseks.
Otsingu korraldamise otsuses näidatakse avalduse, elulookirjelduse, haridust tõendavate ja vajadusel muude dokumentide esitamise tähtaeg, vallavanema valimise toimumise aeg ning kandidaatide kohustus osaleda isiklikult valimise protseduuri juures. Otsuses näidatakse ka ajalehe nimi, milles avalik otsing avaldatakse.

(8) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel .

(9) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega

(10) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus.

(11) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 

§ 48. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanemon vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri, samuti esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustes ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
2) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist ja kutsub kokku vallavalitsuse istungi;
3)juhib vallavalitsuse istungeid;
4)annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
5)kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse  dokumentidele ja korraldab nende täitmist ja vastutab nende seaduslikkuse eest;

(2) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:

1. juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
2. esitab volikogule kinnitamiseks ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja nende palgamäärad;
3. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallaskertäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega;
4. annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks jaõigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks:
5. kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise neist;
6. esindab ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja  füüsiliste isikute ees.

(3) Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla asutuse juhi kandidaadi,ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teoastab tööandja teisi õigusi ja kohustusi teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide vabastamise kohta;

(4) Vallavanem esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

(5) Vallavanem esitab volikogu istungile valitsuse poolt esitatud õigusaktide eelnõud ja valitsuse seisukoha;

(6) Vallavanem sõlmib valla nimel lepinguid;

(7) Vallavanem kirjutab alla pangadokumentidele ja valla nimel saadetud kirjadele;

(8) Vallavanem täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(9) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40,773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.

 

§ 49. Vallavanema asendamine

(1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat valitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Kui asendajat ei määrata, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige.
(2) Vallavanema äraolek pikemaks ajaks kui kolm päeva vormistatakse vallavanema käskkirjaga, välja arvatud vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud.
Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma nime ja ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».

§ 50. Valitsuse koosseis ja moodustamine

(1) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta.

(2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

(3) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustest jätkab ta oma teenistust. Volikogu otsustab valitsuse liikmete nimetamise poolthäälteenamusega.

(4) Valitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel volikogu.

(5)  Vajaduse korral täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem kirjalikult valitsuse koosseisu muutmise ettepaneku volikogule kinnitamiseks.

§ 51. Valitsuse volituste tähtaeg

(1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse nimetamise päevast.

(2) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(3) Valitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse alusel.

(4) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule otsustamiseks ühe kuu jooksul arvates lahkumisavalduse saamisest.

(5) Volikogu peab valitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest.

(6) Kui astub tagasi üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele valitsuse liikmetele, väheneb valitsuse koosseis kuni uute valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole volikogu poolt kinnitatud valitsuse algkoosseisust, ei ole valitsus kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline.

§ 52. Valitsuse istung

(1) Valitsuse töövorm on istung.

(2) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asetäitja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Valitsuse istungid kutsub kokku ja neid juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja.

(3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.

(4) Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega.

(5)Valitsuse istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatud põhinõuetele.

(6) Valitsuse istungitele küsimuste esitamine, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud valitsuse õigusaktide ning protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse valitsuse töökorras.

(7) Valitsuse liikmete igapäevane töö toimub valitsuse kehtestatud personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel.

 

§ 53. Valitsuse komisjonid

(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse seisukohtade väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

(2) Komisjoni koosseisu, töökorra ja pädevuse ulatuse kinnitab valitsus. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osalema isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

(3) Komisjoni otsused on valitsusele soovitusliku iseloomuga.

 

§ 54 Valitsuse õigusaktid

(1) Valitsusel on õigus anda oma pädevuse piires üldaktideba määrusi.

(2) Valitsusel on õigus üksikaktidena vastu võtta korraldusi.

(3) Valitsuse õigusaktide kehtivad valla haldusterritooriumil.

 

§ 55. Valla kantselei

(1) Valitsuse kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tehniline tagamine.

(2) Valla kantselei juht on vallasekretär.

 

§ 56. Vallasekretär

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

(3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

 

(4) Vallasekretär:
1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta;
2) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
3) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist;
4) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
6) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
7)registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84,533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378, 69, õiend) §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.
8) hoiab valla vapipitsatit;
9) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
10) korraldab valitsuse tõendite ja õiendite väljaandmist ja allkirjastab need;
11) korraldab vallaelanike registri pidamist;
12) vastutab sünni- ja surmaaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse §108 2 lõikega;
13) korraldab personalitööd;
14) tõestab dokumendi või ärakirja või väljavõtte õigsust, dokumendil isiku allkirja ehtsust ning volikirja;
15) peab seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide registrit
16) kirjutab alla valijate nimekirjale;
17) täidab teisi talle seaduse või valitsuse sisemise tööjaotuse alusel pandud kohustusi, ametijuhendis pandud ülesandeid.
18)Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes  sätestatud tingimustele. 

 

4. peatükk
VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 

§ 57. Õigusaktide algatamine

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele volikogu või valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Volikogu või valitsuse määruste vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus esitatakse valitsusele kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.

(3) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos oma seisukohaga.

(4) Algatuse esitajad valivad endi hulgast esindaja, kellel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

 

§ 58. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 

 

5. peatükk
VALLA ASUTUSED, TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE JA AVALIK TEENISTUS

§ 59. Valla asutused

(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

(2) Valla asutused on:
1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest.

(3) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu, kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(4) Valla asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul.

 

§ 60. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.

(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused peavad olema motiveeritud. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatava asutuse juhi täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse järelkontrollimiseks või vajalike lisaandmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

(4) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(5) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide või valla õigusaktidega.

(6) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveraha ebaotstarbekat kasutamist.

(7) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

 

§ 61. Valla avalik teenistus

(1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutustes, mis teostab avalikku võimu.

(2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses.

(3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.

(4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhul ka süümevande.

(5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

(6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu.

(7) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud avaliku teenistuse seaduses ja volikogu sellekohastes otsustes.

(8) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Laimjala valla õigusaktidega sätestatud korras.

 

§ 62. Valitud või ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale ametnikule, volikogu esimehele, vallavanemale võib volikogu otsusel maksta ametist vabastamisel hüvitist   kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni  kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanusd rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal ning vabastamine toimub:

1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2. tema enda algatusel seoses tervisseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3)  seoses umbusalduse avaldamisega

(2) Lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik;
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud lõike 1 punktis 2 toodud juhul
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

 

5.peatükk.

KÜLAVANEM

§ 63. Külavanem

(1) Küla(de) koosolekul võidakse valida  küla(de)vanem.

(2) Küla(de) vanema õigused, kohustused, valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded ning volituste kestuse periood on sätestatud külavanema statuudiga või määratletud koostöölepinguga, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaatidele esitatavad nõuded, õigused ja kestuse periood. Külavanema volitused ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(3) Küla(de)vanem kutsutakse vajadusel nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest. 

 

6. peatükk

VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE VASTUVÕTMINE 

                                                      
§ 64 Valla arengukava vastuvõtmine ja avalikustamine

(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandatav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengu ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukavas olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud perioodiks.
(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
- valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
- valdkonnapõhise arengukavana täpsustamiseks või täiendamiseks;
- mitme valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel.
(5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab  kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.
(6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla veebilehel.
(7) Hiljemalt iga aasta 1 oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(8) Arengukava on aluseks:

1. vallaeelarve koostamisele;
2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemine, sõltumata nende allikast.
3. Laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

 

§ 65. Valla eelarve vastuvõtmine ja avalikustamine

(1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest.

(2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed,  komisjonid ning valla teenistused ja nende hallatavad asutused oma ettepanekud valitsusele (võttes aluseks valla arengukava ja volikogu õigusaktid) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks. 

(3) Eelarve koostamise põhimõtetest lähtudes esitab valitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembriks.

(4) Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema andmed:
1) eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud (esimese poolaasta tegelik) ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
2) võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate kaupa;
3) ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta;
4) ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste näitamisega.

(5) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruses volikogu õigusaktide arutamiseks ja vastuvõtmiseks sätestatud korda. Eelarve projekt võib enne vastuvõtmist olla arutamisel kahel volikogu istungil.

(6) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks tutvumiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega.
(7) Eelarve täitmise aruanne eistatakse volikogule iga kvartalile järgneva kuu volikogu istungil.

 

7. peatükk
VALLA PLANEERINGUD 

§ 66. Valla planeeringud

(1) Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu Vabariigi Valitsuse õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.
(2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus.

(3) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab volikogu.

(4) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle volikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuse valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse.
(5) Planeeringute algatamine, koostamine, vastuvõtmine ja kehtestamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduses ning Laimjala valla ehitusmääruses sätestatud korras. 

 

8. peatükk

VALLAVARA 

§ 67. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine

(1) Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, s.o asjad ja rahaliselt  hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Vallavara valitseja on valitsus või tema poolt hallatav asutus.

(3) Valitsusel tuleb arvestust pidada vallale kuuluvate kinnisasjade ja nendega    seotud asjaõiguste ning vallasasjade, samuti rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste üle.

(4) Vallavara arvestust peab valitsus või tema poolt määratud valla ametiasutus.

(5) Vallavara kasutatakse:
1) avalikuks otstarbeks;
2) valla valitsemiseks;
3) majandustegevuseks.

(6) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi ja olla osanik või aktsionär valla arengu seisukohast olulises osaühingus või aktsiaseltsis.

(7) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab ning sihtasutuse, aktsiaseltsi või osaühingu nõukogu liikmed nimetab kuni viieks aastaks volikogu.

(8) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik.

(9) Vallavara võib võõrandada, kui vallavara ei ole vajalik või on kõlbmatu avalikuks otstarbeks kasutamiseks või valla valitsemiseks.

(10) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise täpsem kord on sätestatud Laimjala vallavara eeskirjas, milles on määratud ka valla nimel lepingute sõlmimiseks volitatud isikud. 

 

9. peatükk
KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED

§ 68.   Maksud ja koormised

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või eelarve muutmisega.
(2) Seaduses sätestatud korras võib volikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

(4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse ning see ei või olla lepingu objektiks. 

 

10. peatükk
PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 

§ 69. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine

(1) Põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise ja muutmise otsustab volikogu.

(2) Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on olnud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.

 

11. peatükk
Põhimääruse rakendamine

§ 70 Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

(1)Käesoleva põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Laimjala Vallavolikogu
25. märtsi 2003.a. määrus nr 1-1/3 “ Laimjala valla põhimääruse kinnitamine”

(2) Määrus jõustub 01. märts 2006.a.

 

 

Aarne Lember

Volikogu esimees